Kutsesüsteemi arengulugu
01. juuli 1996.a. - Põllumajandusministeerium oli sõlminud lepingud 82 nõustamisfirmaga ja 105 eraettevõtjast nõustajaga. Kokku oli nõustajate nimekirjas 554 nime.
Optimaalne nõustajate arv Eestis välisekspertide hinnangul oleks 100-150 üldnõustajat, lisaks erialaspetsialistid.
1996.a. sügisel toimusid ettevalmistused esimeste konsulentide atesteerimiseks, mille eesmärgiks on tagada nõuande kvaliteet ja nõuandetoetuse sihipärane kasutamine.
Atesteerimise ettevalmistuse käigus püüti leida vastused järgmistele küsimustele:
22. mail 1997.aastal viidi Paides läbi esimene konsulentide atesteerimine.
Optimaalne nõustajate arv Eestis välisekspertide hinnangul oleks 100-150 üldnõustajat, lisaks erialaspetsialistid.
1996.a. sügisel toimusid ettevalmistused esimeste konsulentide atesteerimiseks, mille eesmärgiks on tagada nõuande kvaliteet ja nõuandetoetuse sihipärane kasutamine.
Atesteerimise ettevalmistuse käigus püüti leida vastused järgmistele küsimustele:
- atesteerimise eesmärk;
- atesteerimise teostaja;
- atesteerimise protseduur;
- nõuded konsulentidele;
- jms.
22. mail 1997.aastal viidi Paides läbi esimene konsulentide atesteerimine.
j
1997. aastal töötasid Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel tööandjad ning kutse- ja erialaühendused välja töötajate kvalifikatsiooni loomise kontseptsiooni ja tegevuskava. Selle kiitis heaks Vabariigi Valitsus, andes ühtlasi Sotsiaalministeeriumile ülesande töötada välja kutseseadus.
1998. aastal valmisid esimesed kutsestandardid, loodi esimesed kutsenõukogud (aastatel 1998-2001 loodi 12 kutsenõukogu).
2001. aasta jaanuaris jõustus kutseseadus, mis sätestas kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise alused ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise tingimused ning korra, millega loodi legaalne alus tööjõuturu korrastamiseks.
31. august 2001. aastal asutati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni ja Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi poolt Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus ehk Kutsekoda.
1. jaanuarist 2004.a. kuulub Kutsekoda Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse.
2005. aasta mais loodi Kutsekoja juurde Eesti Europassi Keskus, et lihtsustada Euroopa Liidu riikide vahel inimeste kutseoskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamist ning teise riiki tööle asumist. Europass on tunnusmärk, mille alla koondatakse olulisemad töö otsimiseks vajalikud dokumendid: Europassi CV, õpirände tunnistus, diplomilisa, keelepass ja kutsetunnistuse lisa.
1. septembrist 2008. aastal hakkas Eestis kehtima kutsesüsteemi uut kontseptsiooni toetav uus kutseseadus.
1. veebruari 2011. a. seisuga oli kutsetunnistust omavaid konsulente 215, sh
1998. aastal valmisid esimesed kutsestandardid, loodi esimesed kutsenõukogud (aastatel 1998-2001 loodi 12 kutsenõukogu).
2001. aasta jaanuaris jõustus kutseseadus, mis sätestas kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise alused ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise tingimused ning korra, millega loodi legaalne alus tööjõuturu korrastamiseks.
31. august 2001. aastal asutati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni ja Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi poolt Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus ehk Kutsekoda.
1. jaanuarist 2004.a. kuulub Kutsekoda Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse.
2005. aasta mais loodi Kutsekoja juurde Eesti Europassi Keskus, et lihtsustada Euroopa Liidu riikide vahel inimeste kutseoskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamist ning teise riiki tööle asumist. Europass on tunnusmärk, mille alla koondatakse olulisemad töö otsimiseks vajalikud dokumendid: Europassi CV, õpirände tunnistus, diplomilisa, keelepass ja kutsetunnistuse lisa.
1. septembrist 2008. aastal hakkas Eestis kehtima kutsesüsteemi uut kontseptsiooni toetav uus kutseseadus.
1. veebruari 2011. a. seisuga oli kutsetunnistust omavaid konsulente 215, sh
- finantsmajanduses 51
- loomakasvatuses 24
- taimekasvatuses 26
- teistes maaelu puudutavates valdkondades 25
- metsanduses 89