Kutse andmise korraldamine
Kutse andjana tegutsevad erinevad organisatsioonid ja asutused, kelle tegevuste hulka kuulub kutseala arendamine. Kutse andmise kavandamise eelduseks on valdkonna huvi ja vajadus.
Kinnitatud peab olema kutse andmise aluseks olev kutsestandard.
Väljastatakse Kutsetunnistus. Nimetatud dokument tõendab, et kutse taotlejal on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised.
Vajalik on kutse andja õigusi taotlema asuva organisatsiooni valmisolek kutse andmisega tegelemiseks ja vastavus kutseseaduses kehtestatud tingimustele:
Kinnitatud peab olema kutse andmise aluseks olev kutsestandard.
Väljastatakse Kutsetunnistus. Nimetatud dokument tõendab, et kutse taotlejal on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised.
Vajalik on kutse andja õigusi taotlema asuva organisatsiooni valmisolek kutse andmisega tegelemiseks ja vastavus kutseseaduses kehtestatud tingimustele:
- kutse andja tegevuse hulka kuulub asjakohase kutsetegevuse arendamine;
- kutse andjal peavad olema vahendid ja võimalused kutse andmise korraldamiseks;
- kutse andjal peab kutse andmiseks olema palgatud piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid ning moodustatud kutsekomisjon;
- kutse andja peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja kedagi diskrimineerimata.
- ettevalmistuse juures on oluline koostöö Kutsekoja vastava valdkonna koordinaatoriga.
Kutsekomisjoni moodustamine
Kutse andja moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud osapooled:
Kutsekomisjoni liikmeteks määratakse:
- spetsialistid,
- tööandjad,
- töötajad,
- koolitajad,
- kutse- ja erialaliitude esindajad, vajaduse korral klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud osapooled.
Kutsekomisjoni liikmeteks määratakse:
- Eesti Konsulentide Ühing (2 esindajat)
- Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (1 esindaja)
- Eesti Põllumeeste Keskliit (1 esindaja)
- Eestimaa Talupidajate Keskliit (1 esindaja)
- Eesti Maaülikool (1 esindaja)
- Põllumajandusministeeriumi poolt tunnustatud nõuandekeskused (1 esindaja)
- MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant (1 esindaja)
- Maamajanduse Infokeskus (2 esindajat)
- Põllumajandusministeerium (1 esindaja)
- SA Erametsakeskus (1 esindaja)
- SA Kutsekoda (vaatlejaliikme staatus) (1 esindaja)
Kutsekomisjoni ülesanded
- töötab välja kutse andmise korra koostöös kutse andja õiguste taotlejaga;
- kinnitab vajaduse korral kutsekompetentsuse hindamise koha nõuded;
- vaatab läbi kutset taotleva isiku dokumendid ning otsustab kutset taotleva isiku kutsekompetentsuse hindamise vormi ja viisi;
- nimetab vajaduse korral hindamiskomisjoni(d), kes hindab (hindavad) kutset taotleva isiku kutsekompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele;
- kinnitab hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid;
- otsustab kutset taotlevale isikule kutse andmise või andmata jätmise;
- lahendab hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebusi;
- täidab muid seaduses sätestatud ülesandeid.
Kutseomistamine põllumajanduse valdkonnas
Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogult on antud neli kutset andev organ (KAO) tegevusluba:
- Eesti Aiandusliit, tegevusluba 16. juuni 2003.a.
- Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit, tegevusluba 26. nov. 2003.a.
- Eesti Kalurite Liit, tegevusluba 26. nov. 2003.a.
- Maamajanduse Infokeskus (endine Jäneda ÕNK), tegevusluba 8. juuni 2004.a.
Kutseomistamine protsess
- Taotleja tõendab oma kompetentsuse taset,
- Eksamikomisjon hindab vastavust taotletavale kvalifikatsioonile,
- Kutset andev organ (KAO) väljastab kutsetunnistuse.
Kutsekvalifikatsiooni tõendamise vormid
Kutseoskuste hindamine toimub eri kutsete puhul erinevalt. Kutse andja saab kasutada järgmisi meetodeid:
- portfoolio ehk õpi- või töömapp,
- intervjuu,
- tööandja iseloomustus ja tööülesannete kirjeldus,
- töökohal jälgimine,
- täiend- või lisakoolituse tunnistus,
- kutseeksam.