Mis on kutsestandard?
- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja -tasemete kompetentsusnõuded.
- Kokkuvõtlikult võib öelda, et kutsestandard kirjeldab ära vastava tegevusvaldkonna töötingimused ning selle töö edukaks tegemiseks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogumi.
Kutsestandard on:
- aluseks tööturu nõudmistele vastavate õppekavade, koolitusprogrammide koostamisel;
- aluseks kompetentsuse hindamisel;
- abiks tööandjale ametite kirjeldamisel-tutvustamisel, töötajate värbamisel, ametijuhendite koostamisel, töötajate kutsenõuete määratlemisel, koolituse planeerimisel;
- abiks töötajale, kes soovib saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel, annab võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestavale õppimisele;
- abiks koolitajale, õppurile, lapsevanemale, nõustajale ja teistele info hankimisel selle kohta, millist töötajat tööturul vajatakse;
- aluseks kutsetunnistuste rahvusvahelisel võrdlemisel;
- tugimaterjal kutsealade süstematiseerimisel ja karjääri-planeerimisel.
Kutsestandard peab vastama järgmistele tingimustele:
- on koostatud töö funktsionaalsest analüüsist lähtuvalt, arvestades kokkuleppeid kutsete laiapõhjalisuse või kitsuse osas;
- kirjeldama oodatavaid kompetentse vaadeldavate ja hinnatavatena;
- määratlema isiku kompetentsuse hindamise viisid määratlema vastava kutse kvalifikatsioonitaseme Eesti Kvalifikatsiooniraamistikus (EKR).
Eesti kvalifikatsiooniraamistik
Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) loomine algas 2005. aastal, kui haridus- ning teadusminister asutas laiaulatusliku töörühma, mille ülesandeks oli analüüsida esimest Euroopa elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) eelnõud ning võimalusi, kuidas suhestada seni Eestis kasutusel olev 5-tasemeline kutsekvalifikatsiooniraamistik EQF-iga ning koostada ettepanekuid Eesti kvalifikatsiooniraamistiku arendamiseks. Töörühm esitas ettepaneku luua 8-tasemeline kõikehõlmav riiklik kvalifikatsiooniraamistik. Ettepanekut toetasid tööandjate ning töötajate organisatsioonid, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Toetudes sellele kokkuleppele loodi haridus-ja teadusministri poolt uus laiahaardeline töögrupp, mille ülesandeks oli koostada uus kutseseadus, mis hõlmaks ka EKR-i.
l
8-tasemeline kvalifikatsiooniraamistik sätestati 2008. aastal uue kutseseadusega. Eestis kehtib kõikehõlmav kvalifikatsiooniraamistik, mis koosneb neljast alaraamistikust, millel on eraldi tasemekirjeldused:
- formaalhariduse kvalifikatsioonid;
- kutsehariduse kvalifikatsioonid;
- kõrghariduse kvalifikatsioonid;
- kutsekvalifikatsioonid ehk kutsed.
Joonis. Eesti kvalifikatsiooniraamistik (www.kutsekoda.ee)
EKR-i suhestamine EQF-iga toimus 2008. aasta detsembrist 2011. aasta augustini. EKR-i loomine ning rakendamine tugines vastutuse ning kvaliteedi tagamise põhimõtetele, mille on sätestanud Euroopa parlament ning nõukogu EQF-i rakendamiseks.
Alljärgnevas tabelis on esitatud Eesti formaalhariduslike kvalifikatsioonide sidumise tulemused EKR-i tasemetega (www.kutsekoda.ee):
Alljärgnevas tabelis on esitatud Eesti formaalhariduslike kvalifikatsioonide sidumise tulemused EKR-i tasemetega (www.kutsekoda.ee):
Eesti kutsekvalifikatsioonid ehk kutsed paigutuvad kõigile kaheksale EKR-i tasemele. Nende arv ulatub 620-ni (vt. kutseregistrist), seetõttu ei ole võimalik neid antud tabelis esitada. Kutsekvalifikatsioonid saab omandada nii läbi formaalhariduse, kui ka täiskasvanuõppe ning täiendkoolituse. Erinevad kutsekvalifikatsioonid, mis on seotud EKR-i tasemetega, on näiteks:
EKR tase 2: abikokk, …;
EKR tase 3: puusepp, …;
EKR tase 4: IT spetsialist, …;
EKR tase 5: meister-puusepp, ehitusjuht, …;
EKR tase 6: insener, …;
EKR tase 7: diplomeeritud insener, diplomeeritud arhitekt ...;
EKR tase 8: volitatud insener, volitatud arhitekt, ... .
EKR tase 2: abikokk, …;
EKR tase 3: puusepp, …;
EKR tase 4: IT spetsialist, …;
EKR tase 5: meister-puusepp, ehitusjuht, …;
EKR tase 6: insener, …;
EKR tase 7: diplomeeritud insener, diplomeeritud arhitekt ...;
EKR tase 8: volitatud insener, volitatud arhitekt, ... .
Kutsestandardi koostamine
- Otsuse kutsestandardi koostamise või uuendamise vajaduse kohta teeb kutsenõukogu tuginedes asjaomaste organisatsioonide või isikute ettepanekutele.
- Kutsestandardi koostamise ettepaneku võib esitada kutse andja või muu vastava valdkonnaga seotud organisatsioon, ettevõte või asutus, samuti kutsenõukogude esimeeste kogu.
- Kutsestandardi väljatöötamise kinnitab kutsenõukogude esimeeste kogu.
- Kutsestandardid koostab kutsenõukogu moodustatud töörühm.
- Töörühmadesse kuuluvad oma ala asjatundjad - töötajad, spetsialistid, juhid ja koolitajad.
- Töörühmade töö korraldajaks ja kutsestandardite vormistajaks on Kutsekoda.
- Kutsestandardi kavandit tutvustatakse vastava valdkonna ekspertidele ja võimalikule kasutajaskonnale arvamuste ning ettepanekute saamiseks.
- Kutsestandardi töörühm analüüsib esitatud ettepanekuid, täiendab vajadusel kutsestandardit ning esitab selle kutsenõukogule kinnitamiseks.
- Kutsestandard kinnitatakse vastava majandusharu kutsenõukogu otsusega ning kantakse riiklikku kutseregistrisse.
- Registrisse kantud kutsestandard kehtib 4 aastat. Vajadusel uuendatakse või muudetakse kutsestandardit varem.